Kellele me sööme? Kes meid toidab?

Me ei söö ainult endale, me sööme bakteritele ja mikroobidele. 99% kogu mikroorganismidest asub soolestikus. Meie sees on terve maailm, keda meie ise toidame ja kelle elu sõltub meist endist. Valdav osa bakteritest on ohutud ja isegi kasulikud. Mikroobid hekseldavad läbi seedimata toitu, varustavad soolestikku energiaga, toodavad vitamiine, lõhustavad mürke ja ravimeid ning treenivad immuunsüsteemi. Millised bakterid meie keha asustavad mängib suurt rolli. Ülekaalu, alatoitumuse, närvihaiguste, depressiooni ja krooniliste seedeprobleemide korral on bakterite vahekord soolestikus muutunud. Kui meie bakteritel läheb halvasti, siis läheb halvasti ka meil endal. Kui mõni mikroorganism meie soolestikule eriti hästi sobib, siis tähendab see, et ta tunneb ennast soolekliimas hästi ja talle maitseb see, mida süüa antakse. Igal inimesel on oma isiklik ja ainulaadne bakterikogum, see on võrreldav sõrmejäljega. Seetõttu on keeruline teada, milline toit või milline ravim kellelegi sobib-see on individuaalne.

3 võimalust, kuidas bakterid saavad põhjustada ülekaalu:

  1. Priskusebakterid. Neid on meie sooleflooras palju, nad on tõhusad süsivesikute lõhustajad. Probleem tekib siis, kui nad lähevad ülekäte. Priskusebakteritest koosnev soolefloora tõmbab toidust kõik viimseni välja, mis tähendab seda, et kaalu on raske langetada, kuigi ei sööda teistest rohkem-soolefloora lihtsalt pigistab toidust rohkem välja. Ülekaalulisi inimesi uurides on kindlaks tehtud, et nende soolefloora ei ole mitmekesine ning ülekaalus on süsivesikute ainevahetuses osalevad bakterite rühmad.
  2. Põletik. Ainevahetushäirete puhul, nagu ülekaal, diabeet ja vere kõrge rasvasisaldus, leiab enamasti veres ka suurenenud põletikunäitajad. Seda põletikku põhjustavad bakterid. Keha lülitab sisse kerge põletikuseisundi nupu ning hakatakse säilitama rasvavarusid raketeks aegadeks.
  3. Soolebakterid võivad mõjutada söögiisu. Äkknäljahoo (nt õhtune suur šokolaadiisu) allikaks ei pruugi olla aju, vaid hoopis bakterid. Bakterikogumik, kes igatseb šokolaadi mõjutab meie aju nii kenasti, et me ei suuda sellele vastu panna. Bakterite maailmas on see elu ja surma küsimus, kui nemad soovitud toitu ei saa, siis nad lihtsalt hävivad. Kes pikka aega maiustusi ei söö, ei tunne neist enam ka puudust-võib oletada, et magusat nõudvad bakterikogumikud jäid nälga ja kadusid…

Soolestik mõjutab aju. Soolestik ja aju on omavahel ühenduses. Kas oled kunagi tundnud suurt ärevust ning selle tulemusena on tekkinud iiveldustunne või kõhulahtisus? Kui on, siis oled ise oma kehaga tunnetanud soolestiku ja aju vahelist seotust. Aga, kui aju on seotud soolestikuga, siis on loogiline, et see toimib ka vastupidi-soolestik mõjutab aju. Soolestikust tulevad signaalid jõuavad aju erinevatesse osadesse (kuid mitte kõigisse). Signaalid jõuavad saaresagarasse (mina-tunne), limbilisse süsteemi (tunnete töötlemine), eesajukoorde (moraal), mandelkehasse (hirmutunne), hipokampusesse (mälu) ja eesmisse vöökääru (motivatsioon). Vähe sellest, et soolestik on seotud ülekaaluga, mõjutab ta ka meie meeleolu ja vaimset tervist.

Sellest millega me oma baktereid toidame, sõltub see, kuidas nemad toidavad meid.

Loe soolestikust täpsemalt: Giulia Enders “Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta”

Jäta kommentaar